Peidetud hõbedane aardelaegas. Kiri oli selline...

„Kiri oli selline, et ta soovis oma õele, see tähendab, minu emale õnne sünnipäevaks ja teatas, et kavatseb Eestist põgeneda. Ja et on peitnud botaanikaaeda varanduse.“
/---/
„Aga kuhu ta selle täpselt peitis?“
„See on ka üsna ebaselge. Kirjast tuleb ainult välja, et varandus on ühe laeka sees ja see on maha maetud botaanikaaeda, linnamüüri väravasse.“
„Aga kus see värav on?“
„Heheh! Kui ma seda teaks, küll ma siis oleks juba ammu välja kaevanud! Aga ma ei tea, mis linnamüüri väravat ta mõtleb. Botaanikaaias on ainult üks Tartu vana linnamüüri jupp, seesama, mille peal me lesisime, aga see ei saa nüüd kuidagi see olla. Selle küljes pole mingit väravat. Ma olen asja veidi uurinud ka, aga keegi ei tea midagi mingist botaanikaaias asuvast linnamüüri väravast. Vaat selline lugu. Nüüd sa siis tead, miks ma seal müüri peal lesimas käin. Mõtteid kogun ja saladust lahendan!“