Seltskondlik elu nõudis vastavat riietust. Küllap me vennaga selles osas veidi uhkeldasime ja liialdasime ka. Jänese suur riideäri asus kaubahoovi Poe tänava poolsel küljel. Seal oli viisakas ja valikuline teenindamine. Uksel võis kohata poeselli, kes päris sisenejailt nende soove. Tühise tahtmise puhul näidati lihtsalt käega vastava leti poole. Kaalukama sooviga ostja viis sell müüja juurde, teatas talle ostja soovist ja palus teenindada. See tähendas pääsemist tülikast järjekorras seismisest, sest pood oli alati rahvast täis.
Poest ostetud ülikonna- või palituriidega võis kohe minna üle tänava asuvasse Jänese äri rätsepatöökotta ja vormistada tellimus. Meie ihurätsep oli „Peterburi rätsepmeister“ Paju, kes oli tõepoolest laitmatu meister. Tema käest tellisime enesele õhtuülikonnad, smokingi ja fraki, mida kandsime Liivika peoõhtutel ja mujal, kus vaja.
Asukoht teoses
