Milde asus elama Tartusse, töötas medõena ja ehitas endale uue telliskivist maja. Ta tegeles ka aianduse ja käsitööga ning oli mõlemas silmapaistvalt osav. Tartu äärelinnas asuval maalapil kasvatas ta kartuleid, tomateid ja kurke. Mis enda vajadustest üle jäi, seda müüs ta turul ja teenis nii lisaraha. Maja kõrval asuvas abihoones olid tal vanad, veel 19. sajandist pärit kangasteljed, mis olid valmistatud ilma ühegi metalldetailita. Ta kudus linaseid käterätikukangaid, villaseid vaipu, kardinaid ja põrandariideid. Mulle meeldis vaadata, kuidas ta käed osavalt mööda kangaspuid liikusid. Meistri imeline looming valmis minu silme all. Tema kudumid said auhindu käsitöönäitustel. Kuid see polnud veel kõik: ta oskas ka raamatuid köita. Need raamatud polnud küll eriti peenelt viimistletud, kuid see-eest tugevad. Tema koduses raamatukogus oli palju 1920.–30. aastatel ilmunud ajakirju ja koduse majapidamise käsiraamatuid, kust ma neil vähestel hetkedel, kui mul õppimise kõrval oli aega neid sirvida, sain teada palju kasulikku.