Tartu on väike linn, väga mugav, kõik on käe-jala juures. Hea linn elamiseks, eriti lapsepõlves. Tänu isa tööle me ikkagi paar korda vahetasime elukohta. Läksime Staadioni tänavalt Rocki praeguse koduhalli kõrvaltänavale, siis kolisime Annelinna. Oli (linnaosa) viimane maja, kust sai kaugele Ihaste peale vaadata. Kõik sporditegemise võimalused olid seal olemas. Seal olid parvetamisvõimalused, maa-alused käigud… Põhimõtteliselt nagu maaelu. Talvel suusad alla ja Ihastesse küngaste peale. See oli elu ise ja kogu see seltskond, poisid, kes seal elasid, olid spordikeskkonnas. Ja seal nagu muid alternatiive ei olnudki, et midagi muud teha.
Kooli läksin 1. keskkooli, kus sai viis aastat õpitud. Kuna isa treeneritöö oli Tallinna-põhine (Tartu Kalevi võistkonna nimi muutus Tallinna Kaleviks, keskus toodi Tallinna üle) ja enamus aega isa oli Tallinnas, siis perekond kolis ikkagi Tallinna, et pere oleks koos.