Siis jõudsin Riia mäele välja. Peatusin seal ja vaatasin alla jõe suunas. Lage, mitte ühtegi maja, ainult noored puud ridamisi, teed neist läbi. Üle jõe kõrgemal Peetri kirik, sellest vasakul suured majad, ma ei mäletanud, kas nad ka vanasti seal asusid või olid uuesti ehitatud. Kaugemal kõrged puud, vististi surnuaiad ja puiesteed Raadi poole minnes. Päikesepaiste kiirgas rahulikult sellel peaaegu uskumatuna näival pildil. Tuul oli vahepeal tasanenud ja kõrgele kerkinud päike paistis selja soojaks.