Mehed kohtusid raekoja platsi Pierre’i kohvikus, mille toolid ja lauad olid juba mitu nädalat päikese käes pleekinud. Erikule meeldisid kevadised välikohvikud rohkemgi kui suvised või sügisesed. Suvel tüütasid sääsed ja herilased, sügisel pikseraginad ja tormituuled. Kevadised kohvikus jutlevad tudengineiud olid hurmavalt küpsed ja rahulikud, sügisesed seevastu kogenematusest krobelised ja närvilisusest lärmakad. Suvi viis nägusad ja tasased Eesti tütarlapsed ülikoolilinnast üldse minema ning asendas nad volüümikate Soome mummo’dega.
Asukoht teoses
lk 92–93
