Raekoja kell hakkas mängima, vilksasin pilgu käekellale, aeg oli alla tagasi minna. Laskusin mööda munakivisillutisega Lossi tänavat ja pärast väikest siksakki olin restorani Volga ees. Mu edukast ettevõtjast isa ei leppinud lihtsate kohtadega. Restoranis, kus tema sõi, pidid olema kvaliteetsest kangast laudlinad, särav lauahõbe ning valgust peegeldavad kristallklaasid.