Kuid Treffneri hommikused sõnavõtud pärast palvust ei sisaldanud mitte üksi manitsemisi ja noomimisi, ta rääkis tihti ka muudest maailma asjust. Teatas näiteks, millal toimuvad Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekud, ja soovitas eesti soost poistele neist osa võtta. Soovitas minna Aino Tamme kontserdile, mõnele kunstinäitusele või kasulikule referaatõhtule Karskuse Seltsi jne. Tavaliselt jälgisime tema soovitusi ja käisime noil üritusil.
Tol kevadel toimuski „Vanemuises“ meie nooremate kunstnike maalide näitus, kus esinesid Promet, Kangro-Pool ja teised. Ka sinna soovitas Treffner meil minna.
Külastasime näitust koos Alma ja Elsaga. Vahtisime maale, aga ei taibanud neist midagi. Need olid kõik ähmase sisuga, kirevate värvidega ja sisult meile mõistmatud. Mõnedel portreedel olid nurgelised pead ja ebaloomulikud pikad ninad või kõrvad. Öeldi, et see olevat uusim kunst – impressionism ja futurism. Meile ei ütelnud need mõlemad voolud midagi, sest olime harjunud nägema kas õpikuis või albumeis klassikalisi töid.
Asukoht teoses
lk 60
