Lood unustatud Tartust. Igal jõeäärsel linnal...

Igal jõeäärsel linnal tuleb ehitada sildu. /---/

1950. aastate keskel Riia tänava ja Narva maantee ühendamiseks ehitatud kapitaalne betoonist Võidusild asendas nüüdse Atlantise hoone kõrvalt üle jõe viinud ning Holmi ja Uueturu tänavat ühendanud puidust silda, mis oli rajatud 1941. aastal. Enne sõda sai üle jõe ka täpselt Võidusilla kohal jõekaldaid ühendanud pontoonsilla kaudu.

Võidusillast allavoolu avati 2003. aastal jalakäijatele Annelinna poole kulgev Turu sild. Annelinna ja Karlova asumit ühendav Eesti pikimaid 480-meetrine Sõpruse sild avati aga liikluseks 1978. aastal.
/---/
Emajõe kaldaid palistasid vanasti rahvarohked turud. Ülejõel praeguse Atlantise hoone ja Võidusilla vahel asusid enne Teist maailmasõda kalaturg, puuturg ja vanakraamiturg.
/---/
Mööda Emajõe paremkallast kulgevat promenaadi praeguse Kaarsilla ja Võidu silla vahel kutsuti enne sõda Söögituruks. Seal asus ka kaalukoda. Voldemar Tippeli projekteeritud jõeäärne uhke turuhoone avas Söögituru ääres uksed 1937. aastal.
/---/
Pärast sõda rajati turuhoone kõrvale teisele poole Riia tänavat põlenud kvartalite asemele maaliinide bussijaam, mis on praeguseks surutud Dorpati hotelli ja uute kõrgete ärihoonete vahele.

Jõeäärne avaturg toodi nõukogude ajal Turu ja Soola tänava nurgale, kust see 1990. aastate keskel praegusesse asukohta vana jõesadama alale viidi.

Kuni 20. sajandi alguseni peeti turgu ka Politseiplatsil. Seda tunti lihaturuna. Lihakarni hoone ehk kaetud turg oli hilisema pangamaja kohal. 1875. aastal rajatud jõeäärses pargis avati 1933. aastal Amandus Adamsoni loodud Kalevipoja kuju, mälestussammas Vabadussõjas hukkunutele. See hävitati 1952. ja taastati 2003. aastal.
/---/
Keset linna Emajõe kallastel seisis kuni viimase sõjani rohkelt paate ja väiksemaid laevu. Ülesvoolu asusid veel 1920. aastate teises pooles jõekallastel Kivisilla ja Vabadussilla vahel supelusmajad, kus linnarahvas sai end vette kasta. 1920. aastate lõpus projekteeris Arnold Matteus linna põhjapiirile Emajõe äärde kaarja puidust linnaujula. Amortiseerunud hoone lammutati 1980. aastatel. Praegu asub sealkandis Lodjakoda. Edasi mööda jõekallast liikudes tuleb Kvissental, mille kaldapealsel armastasid vanasti pidutseda Tartu tudengid.
Teosest