Bulgarinite ajal sai Karlova mõisast vene kohaliku kultuurielu keskus. Mõisas oli rikkalik kunsti-, raamatu- ja haruldustekogu, mille hulka kuulus ka suurim eravalduses olev maakaartide kollektsioon terves Vene impeeriumis. Mõisas leidus väga hea teleskoop, mis oli ostetud otse Fraunhoferi, tolle aja kõige kuulsama teleskoobimeistri käest.
19. sajandi lõpul hakati Karlova mõisa maadele rajama Tartu linna Karlova linnaosa. See ilus valdavalt puitmajadega linnaosa laiub suurel alal. Asumi arhitektuurseteks dominantideks on mõisa kõrval veel 1936. aastal Arnold Matteuse projekti järgi ehitatud õpetajate seminari hoone Salme 1a, 1920. aastate keskel rajatud Karlova gümnaasiumi maja Lina 2 /---/ ja 1918. aastal pühitsetud õigeusu Aleksandri kirik Sõbra tänavas /---/.
Asukoht teoses
lk 177
