17. sajandi alguses oli Ropka mõis mõned aastad Tartu linna kasutada.
/---/
Mõisa klassitsistlikus stiilis ühekorruseline kivist peahoone Tähe tänava lõpus on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Peamine ehitusmaterjal oli puit, kuid 19. sajandi keskpaigas lisati tellistest tiib, hiljem hoone krohviti. Mõisamaja ilmestavad kaaraknad, fassaadi keskpaigas asub kuue ümarsambaga portikus (sammaskoda). Nüüdseks on häärber muutunud osaks juurdeehitatud hoonest ega ole enam eraldi vaadeldav. Säilinud kõrvalhooneist on huvitavamad valitsejamaja, suur tallikompleks ja põneva struktuuriga moonakamaja.
Varemalt piiras mõisasüdamikku kolmest küljest vabakujunduslik park, neljandal küljel oli köögi- ja puuviljaaed. Park oli mõisnikuperele rahulik jalutamispaik, teerajad looklesid puude ja põõsaste vahel, viies mõnikord üle sildade ja mööda tiikidest ning ristudes aeg-ajalt teiste radadega. Hoonest eemal läks park sujuvalt üle karjamaaks, loomi hoidis mõisa puhtale poolele uitama tulemast üksnes pargipiiri tähistav kraav ja mõisaparki laiendasid jalutaja jaoks avarad põllumaastikuvaated.
/---/
Pargiäärde nõukogude ajal rajatud Tartu lihakombinaadi suur hoonekompleks lammutati 2008. aastal. Kombinaadist pärit vastik hais levis omal ajal üle linna.
Asukoht teoses
lk 180
