Mälestusi ja vaatlusi. I. Kongress astus kokku...

Kongress astus kokku Tartu „Bürgermusses“ 10. dets. 1905. Mina võtsin temast osa ajakirjanikuna algusest kuni lõpuni, see tähendab aula-koosolekute osas. Tõnissoni tiiva koosolekuid pärast lahkuminekut ma vist ei külastanud: kui ma ei eksi, sinna ei lastud igameest sissegi.

Koosoleku üksikasjadest mäletan vähe. Niipalju on meeles, et opositsioon Tõnissoni vastu oli terav ja kuna tema tingimata tahtis koosoleku juhatust enese käes hoida, siis tekkis määratu müra, mis ühes kongressijuhataja valimise toimetusega kestis umbes kaheksa tundi. Oli silmapilke, mil lugu käsitsilööminguni ähvardas minna. Nii katsusid M. Martna ja H. Pöögelmann kord jõuga Tõnissoni kõnetoolist lahkuma sundida, kusjuures üks nendest Tõnissoni lükkas, kuna teine kuuesabast tiris. Tõnisson pidi kõnetooliga tükkis ümber kukkuma. Poolehoidjad olid valmis appi tulema. Linda Jürmanni vaheleastumise tõttu likvideeriti vahejuhtum rahulikult. Kära oli enamasti nii kange, et tema tugevamaksminekut kõrv enam ei märganud. Ainult tugevad röögatused kostsid üldise ulumise seast välja. Inimesed seisid osalt toolidel. /---/

Keegi üliõpilane, vist G. Ast, tegi ettepaneku „Bürgermussest“, mis Tõnissoni ringkonna poolt koosolekuks oli üüritud, ülikooli aulasse kolida ning võttis enda peale rektoriga selles asjas läbi rääkida. Nii tulidki toime aula-koosolekud, millest üle viiesaja inimese osa võttis.
Teosest