Uus inimene. Viimased linnamajad jäid...

Viimased linnamajad jäid seljataha ja nüüd laius neist paremal avar luht, tumeroheline, kuid mitte enam värske. Vastaskallas kubises suplejatest. Siledate kummimütsikestega kaetud naisepead hõljusid lainetes üles-alla, oma vägevusega edvistavate meeste laiad õlad vilksatasid läbi purustatud veepinna. Alasti lapsed kilkasid ja tundsid rõõmu päikesest ning õhurohkusest, mis tegi nad joobnuks.
Asukoht teoses
lk 171