Uus inimene. Veidi hiljem sammusid...

Veidi hiljem sammusid kaks sõpra mööda Laia tänavat alla, jõudsid üle Vabadussilla ja käändusid vasakule. Emajõgi läikis silmipimestavalt. Raekoja kell lõi viis. Tee, mida mööda nad astusid, oli sillutatud lahtise rebaseliivaga ja tolmas hirmsasti. Õhk oli nüüd täiesti liikumatu, värises vaid tasakesi ja näis küllastunud olevat mitmesugustest lõhnadest, mis panid pea ringi käima. Noored paplid, mis kulgesid edasi kahe sirge reana, ei suutnud veel varju anda. Kõigi vastutulijate näod olid higised ning pruuniks kõrbenud – vilkusid vaid silmavalged ja välgatasid hambad.
Asukoht teoses
lk 170