Oskar Tiitus astub üle läve. Oli jälle külm...

Oli jälle külm nagu nüüd alati – puhus tugev põhjatuul ja raudkarm udu hõljus majade vahel. Lumi oli paks ja tuhkjas. Iga sammu juures vajus ta säärteni hangedesse. Suured määrdinud pilverünkad rippusid üsna katuste kohal ja rullusid pehmelt, kuid võimsalt edasi linna ümbritsevate väljade poole.
Asukoht teoses