Tartlaste meenutusi ajas. Tartus Ülejõe linnaosas...

Tartus Ülejõe linnaosas asuv Pärmivabrik alustas tegevust 20. oktoobril 1883. AS Tartu Pärmivabriku tegevusvaldkondadeks 1930. aastal oli linnaste kasvatamine, toitainete ekstraheerimine linnastest, pärmiseente kasvatamine.

Siin toodetud viljapresspärmi viidi ka paljudesse Venemaa linnadesse. Tartu pärmivabriku viljapresspärm pälvis auhindu koguni Pariisi väljanäitusel. /---/

Kuna pärmi ja piirituse tootmisel tekkis kasulikke kõrvaljääke, rajas Tartu Pärmivabrik 1926. aastal enda külje alla moodsa supelasutuse ehk vesiravila, kus sai tervisevannideks kasutada pärmivirret ja kompressideks pärmiraba. Esimestel tegevusaastatel tegeldi üksnes ambulatoorse vastuvõtu ning balneoloogilise (kümblus-) ja füsioteraapilise raviga. /---/

Pärmivabriku vesiravila direktoriks oli algusest peale kuni 1940. aastani professor Ludvig Puusepp, kes juhtis samal ajal ka Tartu ülikooli närvikliinikut. /---/

Vaatamata kõigele tegutses seal aga 1945. aasta jaanuarist kuni juulini 1946 ikkagi Tartu linna vesiravila. /---/

Ja kuigi 1949. aastal lõpetati haigete pärmivedelikuga ravimine, alustas 1951. aastal endise vesiravila ruumides tegutsemist Vabariiklik Struumatõrje Dispanser, mille järglasteks said mitmed teised raviasutused (1994 Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogiahaigla, kliinikumi endokrinoloogia statsionaarne ja ambulatoorne osakond jmt). Viimased neist lõpetasid Ülejõel oma tegutsemise septembris 2002.

2008. aastal jõudis avalikkuse ette sõnum, et Tartu vana pärmivabrik muutub kultuuri- ja äripiirkonnaks. /---/

Algul areneski kultuuri arendamine tõelises ennaktempos, kuid juba kaks aastat hiljem tuli MTÜ-l Tartu Kultuuritehas otsad kokku tõmmata.

Teosest