1970. aastate keskel alustas Ird juba kolmandat ja sedakorda kõige aktiivsemat aktsiooni Kassitoome orgu vabaõhuteater rajada. Ligi kümmekond aastat varem Tähtvere pargi jõepoolsele nõlvale rajatud laululava oli oma konstruktsioonilt täiesti ebaõnnestunud – esinemisvõimalustelt vaene ja odava väljanägemisega. Seda nii laulupidude kui ka muude massiürituste korraldamiseks, aga hoopiski ebasobiv teatri vabaõhuetenduste jaoks. Kassitoome oli aga tol ajal võssa kasvanud, pealegi napsumeeste seltskondade pärusmaa. See oli muust avalikust tegevusest täiesti väljas ja sinna korraliku inimese jalg naljalt ei sattunud. /---/
Paraku ei jõutud seegi kord soovitud lahenduseni. Linnavalitsus ei tahtnud end segada teatri ja looduskaitsjatest ideevastaste (tuntud ja lugupeetud professorid E. Kumari, E. Parmasto jt, kes maastikualase projektlahenduse vastu erilist huvi ei ilmutanudki) diskussiooni. Ja ehkki Ird kaasas samuti mitmeid kultuuritegelasi (P. Rummo jt) ei saanud ka sellest kõige kaugemale jõudnud katsest asja. Tõsi, linn lasi Kassitoome korda teha. Eriilmelised astangulised nõlvad lükati laugjamaks, rajati teed ja vaated, hävitati võsa ja hakati hoolitsema puude eest.
Asukoht teoses
lk 287
