Ema oli mul üldse suurte riiklike saladustega seotud. Kogu Eesti NSV geoloogia oli salajane. Näiteks nõukogude ajal trükitud venekeelne kogumik, mis käsitleb Eesti maapõues leiduvat, kannab märget „ametkondlikuks kasutamiseks“ ning selle raamatu iga üksik eksemplar oli eraldi numereeritud. See, mille ma kunagi aastaid tagasi ema riiulist avastasin, kandis numbrit 432. Tema ülikooliaegsed õpingud olid ka salajased. Raamatuid, mille järgi nad õppisid, ei tohtinud viia ühiselamusse ega ka raamatukogusse, need olid lugemiseks ühes teatud kindlas ruumis. Aga kõige suurem nali oli loengukonspektidega. Nimelt korjati need pärast loengu lõppu kokku ja peideti raudkappi kuni järgmise loenguni. Vaat niimoodi õpiti seltsimees Stalini ajal nõukogude geoloogiat!
Asukoht teoses
lk 95
