Lombakas Achilleus. Teate, kui ma...

Teate, kui ma vaatan seda loosungit – Make love, not babies – siis mul tuleb meelde üks pikett kaheksakümnendate lõpu Tartust. Meie ülikoolilinn. Te ilmselt ei tea, aga Nõukogude ülikoolides olid olemas sõjalise õpetuse kateedrid. Jah, kohustuslik. Ka naistele. Üks päev nädalas loengud sõjalises õpetuses. Muidugi, me vihkasime seda kogu hingest. Igatahes naisüliõpilased korraldasid kesklinnas alalise piketi, otse Tartusse dislotseeritud lennuväe staabi vastas – meil oli tookord Tartus kaugpommitajate lennuväli, komandöriks oli kindral Dudajev, olete ehk kuulnud? Ah soo, ei ole... ta mängis otsustavat rolli Tśetśeenia katastroofis. Aga see pole tähtis. Naisüliõpilased lõid sinna staabi ette muruplatsile telgi ja korraldasid alalise piketi. Telgi kohale oli tõmmatud loosung „vahetan automaadi lapse vastu”. Meestele ka meeldis, otse loomulikult. Nii mõnedki neist käisid telgiukse vahelt sisse piilumas, et uurida, kas vahetustehingut saab kohe teostada. Et nemad oleksid iga kell valmis automaati ära andma ja lapse tegemisega pihta hakkama.
Teosest
lk 145–146