Tartu linnarahvas veedab jaaniõhtut Käsitööliste Seltsi (Handwerker-Verein) aias.
/---/
Nõnda tekkis Riia eeskujul Tartusse käsitööliste selts, mille liikmeks olemist nõudis kaasaja mood. Ühendavateks ja lepitavateks abinõudeks said ettekanded, kontserdid, laul ja muud lõbusad ajaviited, kehalised harjutused jms.
Selts hankis enesele linna servas, väljaspool Tartu piire ja valdusi, suure krundi, mille teepoolsesse külge ehitati paljude avarate ruumidega nägus puumaja. Maja taha jääb tohutu suur, rohkeveelise tiigi ja kenade jalutusradadega aed, mida ehivad põlispuud. /---/
Maja aiapoolses küljes laiuvad verandad ja avarad koridorid. Vasakus tiivas on koht pillimeestele ja lauljatele, parema tiiva lõpus ootavad lillekimbud õnnelikke võitjaid, sest need on õnneloosi auhindadeks. /---/
Publikut on kohal suurel hulgal. Kes jalutab, kes sõidab paadiga – tiigil sõitev paat liigub aurulaevasarnaselt edasi rataste abil –, kes istub ja naudib oma klaasikest verandal. Kuna ilm on jaanipäevale vaatamata jahe ja vihmane, on ringi liikuvad või istet võtnud inimesed end soojemalt riidesse pannud. /---/
Piduõhtu lõpul toimub tulevärk, aga mina ei jää seda ootama, lähen juba enne kella 11 koju, kuna pean järgmise päeva hommikul Tartust lahkuma.
Asukoht teoses
lk 173–174
