Daamide valik. Lausa uskumatu, et...

Lausa uskumatu, et nii kesklinna lähedal võis olla nii vaikne linnajagu, mis kandis veel sajandivahetuse pitserit. Kahekordsed luitunud puumajad, millede vahele oli ära eksinud mõni pudenenud krohviga kivihoone, märkimaks selle omaniku jõukuseastet. Mõnel pool varjas siseõue viltuvajunud plank, aga enamasti oli pilgule tee vaba, aialippide taga paistsid lillepuhmad või peenramaalapid. Aga oli ka hooletusse jäetud maalappe, kus lokkas võilillede paradiis, küllap polnud nende omanikud enam suutelised labidavart hoidma. Koosnes ju siinne elanikkond peamiselt vanuritest, nooremad olid läinud paremat eluaset otsima. Aga ka see linnajagu hakkas tasapisi uuenema. Siin-seal olid vanade hoonete kõrvale kerkinud moodsama joonega individuaalid, kasvava jõukuse tunnistajateks kilemaja ning hoovinurgas kiiskav auto. /---/ Tähtvere või Tammelinn oli teadagi klass kõrgem. Siin puudusid basseinid ja kiviktaimlatega iluaiad, see-eest avanesid pilgule erinevad perspektiivid. Sopilisi hoove ilmestasid puuriitade vänderdavad read. Viltuvajunud kuuride katusel turnides olin minagi omal ajal pükse lõhkunud. Risti-rästi jooksvate pesunööride vahel tatsasid kogukad mammid ja riputasid kuivama helevalgeid palakaid. Ja need erineva kirjaoskusega täis soditud plangud…
Asukoht teoses
lk 125–126