Tudengid on alalised Supika elanikud. On põlisasukaid, on neid, kes niisama külas käivad. On neid, kes Zavoodist üle mäe Herne juurde käivad, sest Hernest „ikka saab”. Suitsu, juua, vorsti, juua, juua, juua. Ka öösel. Eriti öösel. Ja mõned kabistavad uniseid müüjapiigasid nii palju, kui see läbi luugi võimalik on. Supikas on palju etno-folgi tüüpe, punkareid, vaeseid ja muidu rahvast, kes pole jõudnud üüri maksta ja on siis korterist välja visatud. Enamasti elavad nad aga ikkagi illegaalidena kusagil Supika avarustes edasi. Supikas on inimestel meeles veel talviti linde toita, neile majakesi ehitada. Supikas teeb iga korralik üliõpilane oma toa isikupäraseks ja kauniks, kogub pudeleid ja jaburaid mälestusi, moosipurke või ravimtaimi, tinistab kitarri ja omab parajalt suurt romantikut ning filosoofi oma hinges.
Asukoht teoses
lk 356
