Praegu on päris imelik mõelda, kuidas eesti rahvuslik tunne veel mitte nii tugev ei olnud, et mõjuvalt protestida seisukoha vastu, mida üliõpilaskond eesti kõige vanema seltsi „Vanemuise“ suhtes oli võtnud. Ma ei kõnele siin mitte ainult saksa üliõpilastest, kes „Vanemuises“ käisid mürgeldamas, kuid ka eestlastest, kes hää meelega kolporteerisid, missugust janti sääl jälle tehtud või mis nad ise olid teinud.
Ei olnud see siin mitte ainult üliõpilase ja kunstniku tung, épater le bourgeois, kodanikku jahmatama panna.
Asukoht teoses
lk 92
