Minu elukroonika II. Üliõpilaste elu oli...

Üliõpilaste elu oli tol ajal täies hoos. Läksime üht stseeni vaatama, kus rigenslased, kelle konvendikorteriks praegune „Taara” oli, oma vooditega kõik sinna ette olid sõitnud, uulitsast suure magamistoa teinud ja korralikult puhkama olid heitnud, kõik tarberiistad korralikult voodite all.

Oma pansioni aknast nägin kord, kuidas kaks kuroonlast äärmises tasakaaluta olekus kõige päält piimamehe juurde asusid. Üks ajas juttu, kuna teine piimavaadi eest punni ära tõmbas. Piima vedas see mees aamis. Siis, kui piim maha oli joosnud, maksis üks selle eest raha. Ja siis läks teekond edasi „Curonia” korporatsiooni „Kneipe” poole. (Konvendikorteriks oli neil praegune meriväe-staap, „Kneipeks” aga väike maja Promenaadi uulitsal. Selle asemele ehitas Sööt suure hoone.) Kuid Boeningu juures võtsid nad maast lund ja tõmbasid vastutulevatele või möödaminevatele daamidele riste selga, kes neid „dumme Jungen” nimetasid.
Teosest