Koera restoran kooli lähedal, kus olid võrdlemisi suured praed ja odavad hinnad, oli nende tavaline pesapaik. Otstarbetult varasel kellaajal uksed avav koht võõrustas sageli hommikuti selle kooli vabameelsemat rahvast. Õpilaste naljade sisu ning jututeemade sügavus olid ainsad, mis andsid vihjeid hommikutele eelnenud ööde kohta. Vahel rääkisid ühest keelt ka lauale tellitud suured mineraalveed või alkaseltseritablettide pakendid tuhatoosides. Keegi restorani töötajatest ei küsinud kunagi dokumente ega õõnestanud noorte õpilaslikku vaimsust. Kõik olid sõbrad.