Käisin üle mitme nädala ka tuberkuloosihaiglas Arnot väisamas. Haigla majutus kahte hoonesse, mida nimetati „suur” ja „väike” korpus. Nende suuruse vahe oligi muljetavaldav, haiged igatahes eelistasid väiksemat korpust kui rahulikumat, intiimsemat ja – mis ehk peamine – juhtkonnast ning enamikust arstlikust personalist pisut eemal asuvat. Mulle näis, et tuberkuloosihaiged üldiselt eelistavad üksindust; kui jalutasime haiglat piiravas puistus, siis kohtas peamiselt üksildastena, pisut lohiseval sammul ringi uitavaid patsiente. Arno rõõmsam seltskond, mille kooshoidmises oli vist temalgi suur panus, oli neis oludes erandlik nähtus.