„Meelise” põhjal kirjutati oratoorium, selle auks modelleeris Olav Männi 1950. aastal skulptuuri „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel”, mille praegu võib leida Tartust Kassitoomelt. /---/
Vjatško (ka Vetseks, Wetseks, Veseceka, Viesceka), kes Enn Kippeli jutustuse lõpuosas Meelisega külg külje kõrval sakslaste vastu võitleb, saadeti 1223. aastal Tartusse Novgorodist. Talle lubati valitsusvõim Tartus ja kõigis maakondades, mille ta suudab enda alla võita. Sisuliselt tähendas see venelastele alluva vürstkonna loomise katset Eestis. /---/
Vjatško suutiski üsna tõhusalt sakslastele vastupanu osutada – 1224. aasta suve lõpuks oli tema poolt kaitstav Tarbatu linnus viimane vastupanupunkt Mandri-Eestis, mida sakslastel polnud õnnestunud vallutada, ehkki nad seda korduvalt piirasid.
Vjatško (ka Vetseks, Wetseks, Veseceka, Viesceka), kes Enn Kippeli jutustuse lõpuosas Meelisega külg külje kõrval sakslaste vastu võitleb, saadeti 1223. aastal Tartusse Novgorodist. Talle lubati valitsusvõim Tartus ja kõigis maakondades, mille ta suudab enda alla võita. Sisuliselt tähendas see venelastele alluva vürstkonna loomise katset Eestis. /---/
Vjatško suutiski üsna tõhusalt sakslastele vastupanu osutada – 1224. aasta suve lõpuks oli tema poolt kaitstav Tarbatu linnus viimane vastupanupunkt Mandri-Eestis, mida sakslastel polnud õnnestunud vallutada, ehkki nad seda korduvalt piirasid.
Asukoht teoses
