Õhtune Tartu oli kummaliselt tühi, soojade akendega. Vahel harva istusin kinos. „Saluudi” loožis oli kõhnade säärtega kooliplikal hea omaette armastusfilme vaadata.
Raamatukauplustes unustasin end riiulite ette lugema.
Pontšikubaaris sulises pisike fontään.
Kaubamajas oli soe jalutada. Maavanaemad valisid piimanõusid ja kanne ja rääkisid lõbusalt valjusti. Maavanaisad võtsid seljakotid õlale ja läksid bussijaama. Nemad ei pidanud kunagi linna jääma.
Läksin oma üürituppa vaid magama. Seal polnud hea.