Ka Tartu Tigutorn eraldub, see seisab kõigest muust eemal. Linna kõrgeim, 23-korruseline maja eksponeerib oma vormi kõigisse suundadesse juba kaugelt ja tekitab huvi. Arhitektile on olnud esmatähtsusega just vormi, maamärgi loomine. Sisemus on teisejärguline. Siiski, korterite betoonist vaheseinad ei kosta läbi ning majas pole tavalised, vaid kiirliftid.
Tigutorn ei ole tartulik ehitis – ütlen seda endise tartlasena. Tema jahe elegants oleks sobinud pigem Tallinna (muidugi mitte igasse kohta). Ümartornil pole ei esi- ega tagakülge, on üks lõputult keerduv fassaad, millest me korraga näeme alati vaid üht poolt. Seinapinda uuristatud akenderead meenutavad kabalistlikku sõnumit, mida arhitekt on saatmas kosmosesse sadade tulevikuaastate taha, mitte ainult teokarpide uurijaile ehk konhülioloogidele, vaid kogu inimkonnale.
/---/
Tartu Tigutorn ei ole argipäeva vaid pühapäeva maja. See pole mõeldud tavalistele, vaid erilistele inimestele.
Tigutorn ei ole tartulik ehitis – ütlen seda endise tartlasena. Tema jahe elegants oleks sobinud pigem Tallinna (muidugi mitte igasse kohta). Ümartornil pole ei esi- ega tagakülge, on üks lõputult keerduv fassaad, millest me korraga näeme alati vaid üht poolt. Seinapinda uuristatud akenderead meenutavad kabalistlikku sõnumit, mida arhitekt on saatmas kosmosesse sadade tulevikuaastate taha, mitte ainult teokarpide uurijaile ehk konhülioloogidele, vaid kogu inimkonnale.
/---/
Tartu Tigutorn ei ole argipäeva vaid pühapäeva maja. See pole mõeldud tavalistele, vaid erilistele inimestele.
Asukoht teoses
lk 204–205
