Vanaema tõusis toolilt kärmesti ja läks heitis pikali. Kangesti unetas. Öösel vanaema Sigrid kartis magada, öösiti on haiged abita, sest nende valvajate uni on sügav. Küsige vanaema Sigridilt, kui tüütult pikad on ööd uuslinnades. Aknad on täis võigast öist päevavalgust ja seinad ei pea hääli, nagu sõel ei pea vett. Kratsib ehk kojanaine sillutist lumelabidaga viis korrust allpool, aga see kostab nagu su kõrva ääres. Majasisesed ja majavälised hääled on võrdselt lärmakad. Autouste prantsatused, joodikute kojutulek, veetorude undamine, muusikamasinad kord ühelt, kord teiselt korruselt.
Asukoht teoses
lk 162
