Panoraam tornmaja katuselt. Väljak Anne kaupluse ja Anne 65 vahel, kus elas Triin Raa. Panoraam üle uuskoolide, üle silikaat- ja paneelmajade. Siit ülalt saab ilmsiks Annelinna tõtt-öelda kena planeering, arhitektide mõte jõuab vaatajani, kui üksikobjektide lohakas viimistlus ei ulata pilku – umbes nii nagu inetu tüdruk võib kena kõnnakuga võluda, kui küllalt kaugelt vaadata.
/---/
Seistes saginast kõrgemal ja vaadates päeva ajal tornmajast alla, tundub Annelinn avar ja kena. Läheb nagu meelest, et Tartu on kõige tihedama asustusega paikkond Eestis. Tarvitseb aga vaid astuda Anne kauplusse või ajalehesappa või bussi, kui see jälle meelde tuletatakse. Tartu on nagu lill, mis lakkamatult kasvab. See lill, mis õitele ja viljadele mõtleb, ei kasva enam pikkusesse, ta suunab oma elujõu mujale – õite ja viljade kasvatamisele. Futuroloogide arvates sobivad elamiseks kõige rohkem need linnad, kus elab sadakond tuhat inimest. Vahest oleks siis mõistlik meie kodulinnal piirata pikkusesse ja laiusesse voolamist ning keskenduda sisemisele õitsengule?
