Reti läheb Aeglase Surma Tõusust üles Toomele, vanasti olevat seda Professorimäeks kutsutud, siis asus raamatukogu veel Toome varemetes ning professorid ja teised õppekiiktoolide asukad lasid sealt liugu alla loengusaalidesse, ah jaa, siis olid kateedrid ja auditooriumid. Niipalju ongi elu muutunud, muidu ikka seesama kesine tudengileib ja pinnapealsed inimsuhted, kus professor ja tudeng teineteist vastastikku idealiseerivad ja asjatuid lootusi loodavad – või siis üksteist sadistlikult läbi näevad.