Kaotatud suvi. See oli esimesel...

See oli esimesel päeval, kui nägin sõja niiöelda pahupoolt. Maju läbi otsides jõudsime suure keldrini. Uksi avades olime silmitsi unustamatu pildiga: põrandal, suures kuivanud vereloigus, vedeles üksteise otsas kaheksa laipa. Seinad olid täis hallikaid ajutükke ja punaseid verepritsmeid. Trepi alumises otsas lamas selili mees, kelle küünarnukist kõverdatud käsi oli tõstetud otsekui tervitusviipeks. Tema harras ilme, justkui äsja ärganud, väljendas puhast hämmastust. Väike auk lauba keskel näis kõrvaline pisiasi. Ilmselt oli neid siin hoitud mõned päevad, seda näitasid hunnikud keldrinurgas. Kõik olid noored mehed, peaaegu poisid. Tõenäoliselt tabatud öiste läbiotsimiste ajal või jooksikute püüdmise reididel.
/---/
Imalmagus hangunud vere lõhn ning laipade kohal sagivate kärbeste nägemine jäi mind kummitama pikaks ajaks.