Kaotatud suvi. Järgmisel hommikul läksin...

Järgmisel hommikul läksin ülikooli peahoonesse end registreerima ja uudiseid hankima. See vana hoone Toomemäe pargi servas, mida varjutasid ka mitmed suured kortermajad, ei avaldanud mulle erilist muljet. Hoone uhke, sammastega fassaad oli loomulikult mulle tuttav paljudelt piltidelt. Sama motiivi oli kasutatud ka 1932. aasta markidel, millega tähistati ülikooli asutamise 300 aastapäeva. Ülikooli asutas Rootsi kuningas Gustav Adolf.
Peahoone sees kogesin aga tõelist akadeemilist atmosfääri, mis valitses nii ranges fuajees kui ka pimedates kitsastes koridorides. Kõikjal kohtas tõsiseid ja püüdlikke noori, kes tunglesid asjaliku näoga teadetetahvli juures või siis sebisid, raamatud kaenlas, sisse-välja.
/---/
Tartu ajalugu ulatus tagasi 1030. aastasse, mil maaletunginud venelased rajasid siis oma kindlustatud punkti. Suurvürst Jaroslavi järgi pandi kohale nimeks Jurjev. Hiljem ristisid sakslased paiga ümber ja võtsid eestlaste muistse Tarbatu alusel kasutusele nimekuju Dorpat. Venelased omakorda pöörasid selle venekeelseks nimetuseks Derpt, kust tuleneb siis ka eestlaste Tartu. Linn asub Emajõe kaldail. Jõgi saab alguse Otepää kõrgustikult, voolab seejärel mööda ka Miku talust ja suubub Võrtsjärve.
/---/
Linna keskel, vana turuplatsi vastas, ilutses massiivne kaarjas kivisild. See oli ehitatud Venemaa keisrinna Katariina II valitsemisajal 18. sajandi lõpul. Tookordsel Liivimaal oli see esimene kivisild üldse. Silla kapitaalne väljanägemine osundas, et ta võinuks kesta kasvõi tuhat aastat. Paraku, saatuse iroonia tõttu, purustas taganev Punaarmee silla 1941. aastal täielikult. Vaadates kivisillalt lõuna suunas üle vana turuplatsi paistis tagapool raekoda. Taamal kerkivad Toomemäe järsud nõlvad, sealsed pargipuud tekitavad raekojale otsekui rohelise raami. Toomemäel paiknes vana varemeis katedraal, mille osad ruumid olid ülikooli raamatukogu kasutuses. Arvukad jalgrajad, mis kulgesid raamatukogu ja tähetorni lähistel, olid soojadel kevadõhtutel üliõpilaste meelispaigaks. Ka tähetorni motiivi oli kasutatud postmarkidel, millega mõne aasta eest tähistati ülikooli asutamise juubelit. Linna elamupiirkonnad, jõukamad jõe lõuna-, kehvemad põhjakaldal, olid koondunud ümber sadama. Kokku elas linna sumbes 70 tuhat inimest. Tartus oli vähe tööstusettevõtteid, iidset linna iseloomustas ülikoolist lähtuv rahu ja väärikus.