Rüütli tänava kauplus paistis juba kaugelt silma uhkete vaateakende poolest. Akendele oli asetatud rohkesti laste mänguasju (suured ja väikesed hobused, vankrid, tõllad, autod, bussid jne.) ning mänge täiskasvanutele. Suuremate pühade nagu jõulude ja lihavõtete ajal seati üles uhked kompositsioonid. Vaateaknaid käidi jalutuskäikude ajal vaatamas ning nii mõnigi laps mängis mõttes mängu, millist mänguasja ta sealt endale tahaks.
Mänguasjamuuseumisse on jõudnud vaid üksikud ja suhteliselt napid mälestused Oskar Luige kaupluse sisustusest ja kaubast. 1930. aastatel ääristasid kaupluse seinu letid, mille tagaseinas olid kaubariiulid. Ukse juurest paremat kätt istus kassapidaja. Vahel võis müüjat asendada ka proua Luik ise. Poes oli kolm osakonda, paremat kätt müüdi kooli- ja kirjatarbeid. Rüütli tänavalt uksest siseneja sattus otse minnes suurte mänguasjade, kiikhobuste, kiiktoolide ja autode juurde ning paremat kätt riiulitel olid mänguloomad, pallid ja teised väiksemad asjad. /---/
Mänguasjade töökoda Mäng ja Kool Rüütli tänaval (Nõukogude ajal 21. Juuni tänav) anti 1949. aastal Tartu Kaubastu alluvusest Tartu Linna Tööstuskombinaadile. Viimane ehitas 1953. aastal Alevi tänavale suure mänguasjade tootmishoone, kuhu koliti ümber ka kesklinna töökoda. Kolme aasta pärast anti Alevi tänava tootmishoone mööblivabrikule Puit ja 1969. aastal Tartu Mööblikombinaadile. Mänguasjade ja kirjutustarvete kauplus Mäng ja Kool tegutses aga 1990. aastate alguseni oma vanas kohas Rüütli tänaval ja on veel praegugi paljudel meeles.
Asukoht teoses
lk 122–124
