See teine tüdruk. Raudteejaamas käis Irja...

Raudteejaamas käis Irja harva ja rongiga polnud ta oma elus kordagi sõitnud. Soe buss ja komposteeritud pilet lisasid enesekindlust ning turvatunnet. Ta võis end tunniks lõdvaks lasta ja mitu ringi sõita, enne kui väljuda kavatses. Linn säras jõulutuledes ja kõlarist kostis magusat muusikat, kuid Irja polnud seda melu seni märganudki.
/---/
Kümmekond võhivõõrast inimest, kes tol hetkel vaksalisse sõitvas bussis istusid, tõusid korraga püsti ja soovisid üksteisele head uut aastat. Irja polnud elus midagi sellist tundnud. Teda emmati ja pigistati kätt ning ta ise tegi sedasama – see oli nii lihtne ja nii hea tunne. Oli südaöö ja sellest hetkest algas kahekümne esimene sajand, aasta 2000.
Teosest