Geeniuse elu. Väljas oli rõske...

Väljas oli rõske ja vastik. Vedel pori lirtsus Geeniuse õhukeste kingataldade all. Geeniuse kepp jättis porri sügavaid jälgi. Sügis on jäledus, mõtles Geenius. Ka kevadel oli pori igal pool kuhjaga, aga sellegipoolest oli just kevad Geeniuse kõige armsam aastaaeg. Aga see aeg lõppes imeruttu, nii nagu kõik hea siin ilmas ülearu ruttu otsa sai. Suve poleks nagu vahepeal olnudki. Praegu oli sügis, novembri algus, ja Geeniuse kurvad päevad venisid kui limukas mööda kärbatanud kapsalehte.
Teosest
lk 64