Unikiri. Tartusse jõudsime pimedas...

Tartusse jõudsime pimedas. Päev oli küll juba tunni jagu pikemaks veninud, aga kui me tuulikust väljusime, oli juba hämar. Tartu võttis meid vastu nagu uttu ja unne mähkunud lörtsine jõulu-unenägu. Mina ööbisin hotellis, mille taseme üle ei saanud just kurta. Tüdruku näost võis välja lugeda, et ees ootas kõle ühikatuba.
Teosest
lk 12–13