Tutvusin üksteise järel Liisi tudengikorteritega. Esimene neist asus madalas ebameeldivas linnaosas, mille nimi võis olla näiteks Karlova. Ma ei saanud üldse aru, miks mingi linnaosa kannab meesterahva eesnime, pealegi moonutatult, osutades vene perekonnanimede sarnaselt oma a-lõpuga hoopis naissoole.
/---/
Rohkem meeldis mulle Ülejõe oma tõusude ja langustega. Annelinn lõppes minu jaoks juba kusagil kanali ääres. Pärast seda tuli kümnete kaupa ühesuguseid maju. Kui ükskord sealkandis tuttava juures pidin ööbima, ekslesin tükk aega teed otsides.