Maailm, mis on hea, I. Pälsoni tänava filoloogide...

Pälsoni tänava filoloogide neljakorruseline ühiselamu, mida kutsuti hellitavalt Päntriks, näis olevat Tartu kõige vanem ja koledam. Kuuekümnendatel aastatel ehitatud maja oli kõigest veerand sajandiga niivõrd amortiseerunud, et kõige mõistlikum olnuks ta maha lõhkuda. Kõik lagunes. Vannitoas ei olnud kunagi valgust, sest arvatavasti olid kõik kuulnud rokkstaarist, kes vannis lambipirni pessa keerates surma sai. Koridorid olid räpased ja haisesid ühtesoodu, ja nii harva, kui ma Pälsonis käisingi, võisin alati näha kraanikausis pesu pesevat imelikes riietes naisfiloloogi, kogu maailma vihkav nägu ees.

Asukoht teoses