Sattusin kunagi Emajõe raudteesilla alla. Üle mu pea sõitis rong ja jõgi voolas risti silla alt läbi. Kuidas teisiti ta saigi voolata, sild ja jõgi on alati risti. See juhtus kevadise suurvee ajal ja vool oli kiire. Seisin ruutmeetrilaiusel betoonist platvormil. Kiirevooluline tume Emajõe vesi piiras mind kolmest küljest, aga selja taga oli silla betoonpost. Ühel hetkel sõitis rong kõrvulukustava mürinaga pea kohalt üle silla. Tundsin ennast nagu filmis. Sain aru, et olen absoluutselt õiges kohas; semafor, ütlesin endamisi...
Asukoht teoses
lk 69
