Ent suvine Tartu ei ole see, mis Tartu kevadel, talvel või sügisel. Linn on unine ja tühi, kuumus vaevab. Suvel ei ole selles muidu nii tuulises linnas üldse tuult. Võib-olla on niisamasugune mõni salapärane väikelinn kuskil Hispaania südames – punane liiv, lämmatav kuumus, tühjad tänavad, kus ainult aeg-ajalt vilksatavad endassetõmbunud inimkogud. Õhtupoolikuti linn siiski elavneb, botaanikaaeda koguneb jalutajaid, juba ilmuvad välja esimesed Tartusse tagasijõudnud tudengid.