Minu kadunud isa Herman Beltšikov oli aastakümneid Tartus juudiusu koguduse esimeheks. Kaupmehena oli tal palju sõpru ja tuttavaid eestlaste hulgas, ehkki nagu mulle tundus, oli tal eesti keelega mõningaid raskusi. Tartu suures kaubamajas, kus juutide kauplused ja poekesed üksteise vastu liibusid, tal eriti palju kellegagi suhelda ei olnud. Oli ta ju ikkagi rahvusvaheliste sidemetega kaupmees, kelle ärisuhted ulatusid Tallinna, Hollandisse, Saksamaale ja isegi kaugele Jaava saareni.