Ning naeratades oma kurblikku äraolevat naeratust viskas Mehis õuna vasakpoolset munandit sümboliseeriva tünnikujulise torni alaosast väljaulatuva danskeri pihta. /---/
Kokkupõrke hetkel, asi oli muidugi kiriku ja juuksekarva kontaktis, vallandus meeletu energia. Tulekera lahvatas ja mattis hetkega enda alla Mehise, minu, kaks tosinat pensionäroidi, mõned juhuslikud möödujad, kaks liinibussi, üheksa sõiduautot ning üheksa lähimat kvartalit. /---/
Tulekera hajus. Kirik püsis puutumatult paigal, ainult võbeles veidi. Mehis oli alles, pensionäroidid olid alles, siin pole midagi imestada. Kummaline oli aga see, et jalakäijad jätkasid silmi kissitades oma teed. Bussid sõitsid edasi ja autod sõitsid edasi. Puudel olid alles peenemad oksad. Lööklaine ei olnud mul riideid seljast rebinud.
Kokkupõrke hetkel, asi oli muidugi kiriku ja juuksekarva kontaktis, vallandus meeletu energia. Tulekera lahvatas ja mattis hetkega enda alla Mehise, minu, kaks tosinat pensionäroidi, mõned juhuslikud möödujad, kaks liinibussi, üheksa sõiduautot ning üheksa lähimat kvartalit. /---/
Tulekera hajus. Kirik püsis puutumatult paigal, ainult võbeles veidi. Mehis oli alles, pensionäroidid olid alles, siin pole midagi imestada. Kummaline oli aga see, et jalakäijad jätkasid silmi kissitades oma teed. Bussid sõitsid edasi ja autod sõitsid edasi. Puudel olid alles peenemad oksad. Lööklaine ei olnud mul riideid seljast rebinud.
Asukoht teoses
