Tartu on lugu
mis voolab lõputus
lausete jadas
sõna haagib end sõnasse
saatused, seosed, ended
algused, lõpud, vahepeatused
linn, kuhu jääda
kui ollakse läinud
elada, surra ja uuesti ärgata
tänavad mäletavad samme
jõgi peegeldab sihitut igatsust
tumedus ei sünni ent
majadest või veest
vaid purjus poeetide
hingesügavusist
et tõusta õhtuti
üle rahutu taeva
ja sadada uute
põlvkondade peale


