lösutab kuuesambalise konnana
kuklal toome karvad püsti
kiilanev valge saal
ööseks vajuvad silmad kinni
pedell suumulgu sulgeb
ta jalgu pesevad müncheni õllesed mungad
tõnissoni alt on postimees läinud
kohvikust läinud kõik karvased
kaplinskid raudamid endred isotammed
läinud ka marx ja volga humal
püsib werner tõusevad hinnad
tsentraali asemel aelevad viletsad
pudelis näevad vene tohtri silmi
kuidas lõhnab värske õhk – kes mäletaks?
läinud on valli ja võit ja draakon on tühi
kõhust on kadunud rinnaeest pühitud tudengid
füüsikud fillid juurakad
keemikud seitsme maa ja mere taga
igal kevadel läigatab konn oma suust
sooja portsu pakat
lillelise vomituse seest leiab ka emmaasid
ja peeha teesid
kuidas lõhnab eesti keel – kes mäletaks?
Asukoht teoses
lk 81
