Tegelikult ootas meid kõikide mugavuste asemel ees hoopis neliteist ilma sooja kraaniveeta suve. Ainsaks alternatiiviks soojale veele oli Annelinna rajamisel täitepinnase vajaduse katmiseks kaevatud Anne kanali sõna otseses mõttes kusesoe vesi. Seal said Annelinna lapsed vetikatihnikute ja peamiselt venekeelsete hügieenihuviliste tekitatud seebivahutortide keskel oma päikese käes sulanud pigist ja tõrvast määrdunud kehasid leotamas käia.
/---/ Suurema osa suvedest ei liikunud majade vahel ei õhk ega inimesed. Ja kui sinna vahel mõni ootamatu tuuleiil eksis, siis kostitas see üksikuid, lastetute liivakastidega hoovides uitajaid pea nähtamatu, aga nõelteravalt tajutava liivasahmakaga. Ent see oli aeg, kui Annelinna suved maitsesid magusamalt kui Saare poe ees müüdud kukekommid.