Marks ise oli tegelikult korralik pereinimene, kahe väikese lapse isa, aga kui välja sai, käitus nagu viimane mölakas, poosetas nii palju kui sai. Võttis viimast. Järgmine päev oli halb olla ning näis, et kogu Tammelinn, kus ta elas oma väikekodanlikus majakeses, tundis talle siiralt kaasa, kui ta oma kahte järeltulijat varahommikul käekõrval lasteaeda vinnas, pohmahigi mööda otsmikku alla voolamas, nii Kesk, Väike kui Suurde Kaarde.