Kesklinna kohal on Emajõgi kammitsetud betoonseinte vahele, kust ta kord aastas, tulvavete ajal, asjatult pageda püüab. Kuid ei lase tartlased oma jõge kuhugi. Nad armastavad oma Solgi-Neevat nagu kohalikud Emajõge pruunikashalli värvuse tõttu hellitlevalt kutsuvad. /---/
Inimpõlvede jooksul on Emajõe veepinnalt Tartu kohal vastu peegeldunud nii luksuslik elupidu kui ahastamapanev häving. Jõgi on läbi sajandite piiri pannud rohkem kui seitsmekümnele suurtulekahjule, mis on alguse saanud kas sõjast või inimlikust rumalusest. Just nendesamade tulekahjude tõttu on Baltimaade vanim linn ühtlasi iginoor.
Asukoht teoses
lk 11
