Kunagine õdus, hubane Tartu tundus Triinule kauge ja külm. Tudengite tore tantsurestoran Raekoja apteegi vastas oli ehitatud selvesööklaks, vaiksest Raekoja-esisest väljakust tehtud parkimisplats ja isegi nende kunagine Meka – Tartu ainuke pontšikukelder – mõjus räämase ja laokilejäetuna. Kui auto Viljandi maanteed mööda sõitis, tundis Triin tahtmatult mingit kodutunnet.
Asukoht teoses
lk 145
